Raamat räägib 13 aastasest Oksa Pollockist, kes arvab, et on nagu kõik temavanuselised, kuid ühel õhtul oma toas tusatsedes avastab ta oma salapärased võimed. Nimelt oskab ta lennata, visata tulekerasid ning palju muud lahedat ja põnevat. Samal õhtul avastab ta ka, et ta naba ümbruses on imelik sümbol või kujutis.
Alguses ei julgenud ta sellest kellelegi rääkida. Ainult tema hea sõber Gus teadis saladust.
Ühel õhtul oli Oksa närvis ja tänu sellele oli ta terve toa põlema pannud. Siis said ema-isa kui ka vanaema Dragomira asjast aru. Vanaema otsustas saladuskatet kergitada: Pollockide pere on pärit nähtamatust võlumaailmast nimega Edafia, kust olid pidanud põgenema Orthoni võimsa rünnaku eest.
Sellest ajast peale ei ole ükski asi enam Oksa elus normaalne ja ta otsustas
kevadvaheajal koos Gusiga sõita maale puhkama ja just siis algaski suur möll ja seiklus...
Mulle meeldib väga lugeda fantaasiaromaane ja krimkasid ning ''Oksa Pollock'' oli nagu natuke mõlemat. Sellel raamatul oli igal leheküljel nagu uus seiklus ning sa võisidki seda tundide kaupa lugeda ilma, et sul kas või korraks oleks igav. Mul pole selle raamatu kohta midagi halba öelda. Üks parimatest mida ma lugenud olen. Loen kindlasti ka läbi sarja teised kaks raamatut.